Suure-Nedsaja

Suure-Nedsaja küla on ajalooliselt kuulunud Poloda nulka. Küla on esmakordselt märgitud 1680. aasta kaardil. Arheoloogilise materjali põhjal asustati Suure-Nedsaja keskajal. Nedsaja (Nedsäjä) küla nimesaamisest on rahvasuus kaks varianti. Neist esimese järgi saanud Nedsaja oma nime väejuht Netšajevi järgi, kelle maavaldused asunud siinkandis. Teise legendi järgi tuleneb küla nimi aga „netsutamisest“ või „netsätämisest“, mis olla olnud üks küla keskel mängitav ringmäng. 1939. aasta põllumajandusloendusel täidetud talundilehtedelt võib leida andmeid Suure-Nedsaja külas asuva Ringmängu talu kohta, mille peremeheks oli Andrei Orti. Suuruselt on Väike-Nedsaja hoopis suurem kui Suure-Nedsaja. Suure-Nedsajat nimetatakse suureks arvatavasti sellepärast, et see oli nn emaküla, kust inimesed edasi Väike-Nedsaja külla liikusid. „Seda teed mööda saab kõikjale,“ oli külarahval tavaks öelda.

Suure-Nedsajast on pärit üks viimaseid kuulsaid seto lauluemasid Lummo Kati (Jekaterina) (1915–1995), kes oli Värska leelokoori „Leiko“ pikaaegne eestlaulja.

Pilte Suure-Nedsaja külast